Head vana aasta lõppu!

Kas tead, et uus aasta saabub sekund hiljem? Rohkem võid lugeda SIIT.

Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mis on tänini elav tava. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Parafiini ja rasvaga pidi olema väga ettevaatlik, et see põlema ei läheks. Õnne valati igale pereliikmele, kuid asjast olid eriti huvitatud noored. Veest välja võetud tinakujunditelt vaadati selle tulevikku, kelle nimel tina valati. Sümbolid olid lihtsad – mida rohkem säbrukesi, seda kirjum elu. Varasematel aegadel taheti teada, kas elatakse samas kohas edasi ja kas üldse elus ollakse. Sõltus ju palju sajandeid inimeste elujärg soetatud talvevarudest. Armsama leidmine ja abiellumine oli noortele põnev ja oluline ennustamisteema.
Ennustati veel eelseisvaid reise, laste saamist, karja edenemist ja muud eluolulist.
Vana-aasta öösel pärast südaööd mindi õue hääli kuulama: kirikukellad kuulutasid surma, naer ja kilked pulmi, lapsenutt lapse sündi. Vaata lisaks...

Kauneid jõule ja ilusat vaheaega!

MEIE KLASSI JÕULUAEG PILDIS.

KIITUS KÕIGILE LASTELE, KES ESINESID LASTEAIA JÕULUPEOL.

Täna kell 14.03 algas TALV. On toomapäev.

18. detsember

Neljapäeval, 18. detsembril läheme hommikul Kaarmale. Buss tuleb tagasi kl 13.30.
Jõulupidu toimub Kaarmal õhtul kl 19.00. Buss väljub Eiklast kl 18.15. Näidendi riided palun tuua kolmapäevaks õpetaja kätte.

click to create your own

Meie klassil oli külas kapten Jüri Õun

Kaarma kooli juubeliaasta ürituste raames toimuvad kohtumised kooli vilistlastega. Reedel oli meie klassil külas kapten Jüri Õun, kelle koolitee algas Eikla koolis ja jätkus Kaarmal. Seega oli ta väga oodatud ja huvitav, laia silmaringiga inimene rääkimaks oma koolipõlvest ja põnevatest eluseikadest. Lapsed olid väga põnevil, kui kuulasid kapteni jutustusi Aafrikast Arktikani. Ka oli Jüri Õun elavaks näiteks sellest, miks peaks oskama võõrkeeli. Samuti oli huvitav teada saada, kuidas vanasti Eiklas ja Kaarmal koolis käidi. Mõned pildid veel.

Täname veel kord Jüri Õuna huvitava kohtumise eest.

Algab jõuluaeg

Jõulud pidid tulema valge hobusega. Nii
käisid lapsed vanasti tihti õues möödasõitjat vaatamas,
lootes, et see ehk toob juba jõulud. Juhtus tütarlaps
möödasõitvat valget hobust nägema, pani ta käe juustele,
et juuksed pikaks kasvaksid. Lapsed pidid ka
hoolsasti lugemist õppima. Laisad, vallatud ja raamatupelglikud
aga kartsid jõulude tulekut, sest nad ähvardati
panna ja vahel pandigi karistuseks sealauta või
ahjunurka, luud peos.
Ja muidugi hakkavad laste heameeleks kohe ringi
sagima päkapikud. Mida muud, kui ütleme aga neile
väikemeestele tere tulemast. Ja sokid, sussid, saapad
akna peale!
Internetist

Kinkimise algne mõte oli siiski lähe-
dastele rõõmu valmistada. Iga kingitus
on meeles pidamine. Seda ei saa mõõ-
ta rahavääringus, vaid südamehoiaku-
te, hoolimise ja armastusega.
Advent on lootuse kasvu aeg
Rahu ootuse aeg
Ettevalmistamise aeg
Ärge siis unustage küünalt süüdata.

Talvemuinasjutud jätkuvad

Täna oli meil muinasjutuline päev. Hommikul alustasime kostüümide sättimisega ja osadesse sisseelamisega. Otsustasime, et oleme pärit selliselt plaaneedilt nagu Irdak (loe tagantpoolt ettepoole) ja tutvustasime ennast selles tagurpidi keeles.
Meil olid sellised tegelased nagu Ekisoorsako, kaks Ipipit, kes otsustasid, et nad on kaksikud, Ekistümanup ja Seemihaj, Ehol ja muidugi rulõv Ressus Ressuv, kes meid sinna planeedile võlus ja nüüd me seal nii kaua oleme, kui võlur meid jälle tagasi võlub.
Päev jätkus Kaarmal, kus olime koos teiste algklassidega. Seal olid vahvad mereröövlid ja kuulsa raamatuneelaja Ivaneki allaneelatud muinasjuttude tegelased. Pidu lõppes loteriiga. Kuidas meie päev pildis kulges, võite vaadata SIIT.

Esimene lumi

Esimesed lumehelbed, mis küll varsti ära sulasid, sadasid maha 17. novembril. Täna oli koolimaja ja selle ümbrus nagu tõelises talvemuinasjutus. Aga eks pildid räägivad ise.

Kadripäev on 25. novembril

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäeval kogutakse maskeerituna andeid. Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste vastuvõtuga täisealiste hulka.

Maskeerimine

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on nad riietatud naisteks. Kadrisantide maskid pole jõulised vaid pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Enamasti olid kogu kadride riietus: sukad, kleidid, sallid, kübarad ja kindad valget värvi.

Kadripere

Kõige tähtsam kadriperest oli kadriema või kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi. Kadriemal oli tihti süles *kadrititt*, eriline kaltsudest vms valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etendustel osavasti kasutada. Kadriperega võis liituda ka loomamaskis tegelasi. Levinud olid haned. Edasi saad lugeda SIIT ja SIIT.

Taltsuta hobune.

adopt your own virtual pet!

Üks mõte.

Meil tekkis kasvataja Marjega üks mõte. Kevadel võiks külastada Pokumaad. Kas olete sellest huvitatud? Internetis saab POKUMAALE SIIT. Igatahes meie sattusime vaimustusse. See oleks ilus kingitus endale ja lastele, sest sellisele muinasjutumaale ei satu siit Saaremaalt iga päev. Seniks loeme usinasti Edgar Valteri raamatuid.

Kodune ülesanne 3. klassile.

Rehetare lapsed.

Tähtsad teated.

14. novembril algavad tunnid kl 8.00, sest õpetaja läheb kursustele. Peale sööki saab koju.
20. novembril on hambaarst. Pärast tuleme kooli sööma ja tunnid jätkuvad.
24. novembril on Kaarmal algklasside karneval. Palun hakata juba varakult kostüüme nuputama, et saaks ka väikese esitluse välja mõelda.
26. novembril on Kaarma koolis lasteetendus Kapten Trummist. Pilet 20 kr.

Palju õnne, armas isa, ole ikka vapper, visa.

Ettevalmistused tänaseks päevaks.

Täna oli tore päev.

Arvake ära, mis päev see oli ja missuguste puuviljadega oli tegemist. Vihjeks niipalju, et piltidel on avokaado, hurmaa, kaktuse vili, füüsal ja ananass. Kuid mis on mis, otsustage ise.

On hingedeaeg.

Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaetakse laud kõigest heast-paremast, mis kodus leidub. Pärast seda, kui hingi on kostitatud, asutakse ise sööma.

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

Hingedepäevadel süütavad paljud meie hulgast koduakendel või omaste kalmudel küünlad.

Väga ilusad mõtisklused hingedeajast leiad SIIT

hingelind

Tiritammest ja paljust muust.

Neljapäeval, kui veerandi lõpp oli õige lähedal, külastasime Eikla raamatukogu, mis tegelikult asub meie koolimajaga ühes hoones. Seega võib raamatukogu külastada vastavalt vajadusele ka teistel päevadel. Eriline oli see, et raamatukogu oli meile sellel päeval nagu klassituba ja me veetsime seal mitu tundi. Tädi Urve rääkis meile Ellen Niidust ja tema loomingust. Iga laps sai koha peal välja valida ühe luuletuse ja selle siis ette lugeda.
Teise tunni ajal tutvusime teatmeteostega ja õppisime neid kasutama. Kolmandas tunnis tegi iga laps pika nimekirja eesti lastekirjanikest, kelle raamatuid võis leida raamaturiiulitelt.
Mälestuseks sellest päevast jäid raamatukokku Ellen Niidu luuletuse "Tiritamm" põhjal joonistatud pildid ja mõned fotod, mida saab vaadata SIIT.
Tädi Urvele palju tänu toreda päeva eest!

Täna on ettelugemise päev: loeme Ellen Niitu.

Kuna lapsed kirjutasid hiljuti muinasjutte, siis tekkis mõte need tänase päeva puhul veel kord neile endile ette lugeda. Esimesel korral lugesid lapsed oma kirjatükid klassikaaslastele ise ette. Need olid tõeliselt vaimukad lood.
Teemad olid järgmised:
Kuidas siil endale okkad sai.
Kuidas kurg endale noka sai.
Kuidas orav koheva saba sai.
Kuidas jänes pikad kõrvad sai.
Tore oleks, kui lapsed kodus, perekonnaringis, tänase päeva puhul veel oma loo ette loeks. Muidugi võib lisaks lugeda ka igasuguseid teisi muinasjutte. Oleks meeldiv ja õdus õhtupoolik.
Lähemalt võib sellest päevast lugeda SIIT.

Meie retk Mustjala looduskeskusesse.

Eile külastasime Mustjala looduskeskust. Kuigi ilm oli sombune ja pilves, soosis ilmataat meie tegemisi, sest sadama hakkas täpselt siis, kui meie olime oma matka lõpetanud ja saime soojas bussis jälgida, kuidas "kojamehed" aknalt vihmapiisku pühkisid. Täna vaatasime veel pilte ja meenutasime nähtut, kuuldut.
Suur aitäh looduskeskuse pernaisele, kes meid lahkelt vastu võttis ja matkarajal juhendas!
Pilte meie retkest võib vaadata SIIT.
PS
Loodusõpetust saab õppida ka läbi kunsti. Kuna praegu on päevakorras selgrootud, siis ka vastav pilt.

Klounid teevad alati tuju heaks.

4. oktoober - rahvusvaheline loomakaitsepäev

4. oktoober ja sellele järgnev nädal on pühendatud kogu maailma loomadele ja nende kaitsele. Loomakaitsepäev rõhutab karvaste ja suleliste sõprade olulisust meie elus. Ükski loom ei tohiks olla koduta ja peremeheta. Lemmiklooma võtmine on tore, aga ka väga vastutusrikas samm, mille üle tasub igal lapsel hoolikalt järele mõelda. "Hoia ja hoolitse loomade eest!" on selle nädala põhiline sõnum.
Palju huvitavat lemmikloomade kohta leiad ka SAAREMAA LEMMIKLOOMADE TURVAKODU leheküljelt.

Ka sigu peetakse lemmikloomadena. Loe SIIT.

Ühel lapsel kauges Kambodzhas on väga kummaline lemmikloom. LOE LÄHEMALT...

Õpetajate päev Kaarmal

Mõned väikesed sügisesed tööd

Täna algas sügis.

Nii nägid lapsed läbi fotosilma saabuvat sügist koolimaja õues. Igal lapsel oma pilt.

Ikka, ikka lõuna poole...

Veel mõned päevad ja ongi sügis käes. Meil, siin Eiklas, annab sellest märku sookurgede kruugutamine. Sookurgede rändest ja sellest, kuidas praegusel ajal metsas peaks käituma, võib lugeda "Looduskalendri" lehekülgedelt, kui vajutad SIIA.

Liiklusest

Tuletan meelde: kes tahab kevadel jalgratturilube saada, peaks varakult liikluseeskirju õppima hakkama.

Liiklusest saad teada ka sellelt leheküljelt.
Soovitan samuti õppemängude nimekirjast teisi linke otsida.

Meenutus esimesest koolipäevast.

Juba kaks nädalat on möödunud esimesest koolipäevast ja mida kõike me oleme selle ajaga jõudnud juba õppida. Jääb vaid soovida, et seda hoogu jätkuks terveks kooliaastaks.

Lugemissoovitused 2. klassile

J. Rannap "Topi“
I. Maran "Londiste, õige nimega Vant"
J. Kaplinski "Jalgrataste talveuni"
R. Vaidlo "Kessu ja Tripp"
A. Reinla "Pätu"
J. Rannap "Nublu"
E.Janikovszki "Minuga juhtub alati midagi"
E. Raud "Karu maja"
A. Lindgren "Pipi Pikksukk"
A. Lindgren "Väikevend ja Karlsson katuselt"

Lugemissoovitused 3. klassile

L. Tungal "Kollitame - kummitame"
L. Hainsalu "Pikkurilli"
J. Parijõgi "Külaliste leib"
A. Kivirähk "Kaelkirjak"
H. Käo "Noorpagana lood" "Kui ma oleksin“
A. Pervik "Kunksmoor"
A. Lindgren" Lärmisepa tänava Lota", "Vahtramäe Emil"
A. Lindgren "Väikevend ja Karlsson katuselt", "Bullerby lapsed"
C. Capek "Ajame juttu, lapsed"
O. Preussler "Väike nõid"
A. Schmidt "Viplala lood", "Kiisu"
O. Kirkegaard "Kummitarzan“

Reedel käisime Koigi rabas

Reedel käisid Kaarma Kooli algklassid Koigi rabas. Giidiks oli bioloogi haridusega Maie Meius, kelle käe all õppisid nii lapsed kui õpetajad tundma rabas olevaid taimi ja said teada nii mõndagi huvitavat. Läbiti 4,5 km pikkune matkarada Pikkjärve ja Ümarjärve ääres. Koigi järve ja Naistejärve seekord ei nähtud. Saadi teada, et sood on Eestis eriline rikkus, mida mujal Euroopas enam naljalt ei kohta. Matkal nähtut ja õpitut saab meenutada siit.

Klassi ja kooli üritused mais ja juunis

16. mai - algklasside ekskursioon Koigi rappa
20. mai - 1. ja 2. kl. esineb Kaarmal koolieelikutele
21. mai - hambaarst
23. mai - lõpukell 9. klasssile
26. mai - algklasside spordipäev Eiklas
28. mai - õppepäev Saaremaa muuseumis
29. mai - matk Eikla ümbruses
30. mai - Samm suvesse Kaarma maalinnal
2. juuni - lõpuaktus
4. juuni - ekskursioon Pihlaka tallu
6. juuni - direktori vastuvõtt parimatele õpilastele ja nende vanematele

Minu ema on hea ja mina ta kallis.