Meie klassi tegemised kolmanda veerandi lõpus.

Meie klassi Raili sai aktusel endale sinilinnu ühe ilusa emakeelse lause eest: "Emakeel on maailma kõige ilusam keel."

Enne veel, kui vaheajale jõudsime minna, olid meil kolmanda veerandi lõpus mõned toredad üritused. Nimelt toimus neljapäeval klassihommik, kus õppisime kokakunsti saladusi ja küpsetasime kaerahelbeküpsiseid. Selle ettepaneku tegi meile Mari-Liina, mille eest olen talle väga tänulik. Seal läks vaja lugemist, arvutamist, kaalumist, mõõtmist ja muid teadmisi, mida me koolitunnis oleme hoolega õppinud. Kõik see oli teooria ja nüüd saime ka praktikas seda läbi proovida.
Samuti sai käiku panna meie mängurahad, mida võis kasutada "ostmiseks". Loodan, et mõni laps taipas, et raha pole lõputult käes ja selle teenimiseks tuleb vaeva näha. Ehk aitab see aru saada, et enne tuleks mõelda, mida osta ja millest võiks loobuda.
Klassihommik lõppes näidendite peaprooviga, sest juba järgmisel päeval pidime esinema kooli tearipäeval. Meie klassi Risto ja Karme-Liisa olid kõige nooremad, väga südikad ja paljutõotavad osavõtjad. Ka neljanda klassi tüdrukud olid väga tublid.

Soovin teile vaheldusrikast ja kosutavat vaheaega! Tuletan meelde, et hea raamatu seltsis saab puhata ja aega veeta. Kohtumiseni 29. märtsil!

20. märtsil kell 19.32 algab kevad.

Vanarahval on inimeste elust, loomade ja lindude käitumisest ning loodusnähtustest palju huvitavaid ütlemisi. Need on vanasõnad. Hulk vanasõnu on kevade saabumise kohta.

Märtsikuu ütleb: "Ah, külmetaks kõik ära, aga ei saa - mul jookseb teine silm vett!"
(See vanasõna tähendab, et märtsiööd on külmad, kuid päikesepaistelistel päevadel lumi sulab juba.)

Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks.(Tähendab, kui linavästrik lõunamaalt meile jõuab, hakkab veekogudel jää sulama.)

Luiged viivad lume.(Luikede saabumise aegu kaovad väljadelt viimased lumehanged.)

Kägu kukub lehed puusse.(Kui puud lähevad lehte, on kägu lõunamaalt tagasi.)

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati 14. märtsil, esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Kristjan Jaak Petersoni kohta saab lugeda SIIT.


Carl Robert Jakobson on kirjutanud: "Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus."

Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks.
Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene ise on aga nende vägede peremees.