Jõulumäng

AITA JÕULUVANAL MEELES PIDADA

Advendiaeg on ootuse ja rõõmuvalmistamise aeg.

Igal aastal süütab keegi
kuusel küünlad, mille leegid
toovad vaikset jõulurahu.
Ja su südamesse mahub
korraga nii palju head,
et seda jagama sa pead.

Kadripäeva kommetest.

Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi.

Kadripere
Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms. valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi.

Kadrihaned ja muud loomad
Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes on välimuselt ja käitumiselt üpris sarnased jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on esmakordselt haneksolija tõstetud kaevukoogu peale.
Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel.
Loe veel SIIT.

Õpime mängides

Üks paatide võiduajamise ja peastarvutamise mäng 1. klassile. SIIT

4. klassile harjutamiseks üks mõõtmismäng

SIIT

Laske mardid sisse tulla, marti, marti...

Mardisandiks käimisest

Mardisantideks käisid peamiselt mehed, kellest mõned olid naisteks riietatud, et pärast mardipulmi pidada. See oli meeste püha. Mardisantide näod olid tahmased ja valevurrud ees, kasukad pahempidi seljas. Polnudki aru saada, kes poiss, kes tüdruk.
Vitsaga löödi vastu akent ja tehti hirmsat häält. Esimart luges ukse pealt

Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kaugeelta,
mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad.

Perenaine laskiski mardid sisse. Mardid olid hirmsate nägudega. Nad tantsisid ja mängisid. Martide saabudes algas toas möll ja kilkamine ning mõistatuste mõistatamine.

Mardiisa sõitis ratsahobuse seljas suure trampimise ja hirnumisega. Hobuseks oli tal LUUD, mille ümber oli ta sidunud valgest paelast valjad ja ohelikku hoidis ta pihus. Ise istus ta kaksiratsi luua seljas ja tema selja taga käis valge hobusesaba üles alla viuh-viuh. Sabaks oli linapeo. Mardiisal oli kasukas seljas ja habe ees. Mardiemal oli ilus punaste nööpidega must mantel seljas, punase otsaesisega tanu peas ja mustast siidist näokate silmade ees. Lastel olid pahempidi kasukad ja papist näokatted ees. Siis hakkas üks martidest suupilli mängima. Tantsiti polkat. Martidele pakuti karaskit ja lihapätsi. Siis küsisid mardid andeid:

Perenaine peenikene,
otsi mardile osada,
katsu mardile kalada.
Mart ei taha lambalihada
ega lahja lehmalihada.

Perenaine tõi neile toiduaineid lihast õunteni, vahel isegi liigsed mardihaned said kaasa, aga ka maiustusi, mett, pähkleid, kommi. Peremees pakkus õlut. Siis küsiti laste järgi, kontrolliti nende lugemisoskust loeti "kas on linnukesel muret". Anded said mardid enne laste loetamist kätte. Kui lapsed hästi lugesid, said nad Mardi käest kommi.

Siis istus mart hobuse selga trampis ja hirnus ja kaapis jalga minema minnes. Sooviti vilja- ja karjaõnne ja lauldi endid minema.

2. novembril on hingedepäev

Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. See on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid. HINGEDEAJAST LÄHEMALT
Hingedepäeval süütame küünlad koduakendel ja kalmistul lahkunute mälestuseks.
Surnuaiad on siis valgust täis põlevatest tulukestest.

Rahulikku hingedepäeva!

Palju õnne, kallis Erik!

Huvitavat ja põnevat vaheaega!

Sel pühapäeval, 25. oktoobri öösel kell 4 lõpeb suveaeg ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi. See tähendab, et koolilaps saab vaheajal oma une välja magada ja pärast vaheaega ei pea enam nii vara tõusma. Loodan, et veedate selle nädala mõnusalt raamatu seltsis või külastate huvitavaid kohti. Üks peamurdmise koht on Miksikeses - pranglimine. Lehekülje kujundus on muutunud. Loe tähelepanelikult vasakpoolset menüüd. Sealt jõuad harjutusväljakuni.
Klassiõhtu pilte saab näha pildigaleriist.

KOKKUVÕTE LEIVANÄDALAST

Leivanädala raames käisime 7. oktoobril Muhu muuseumis vaatamas, kuidas vanasti leiba tehti ja kui tähtis oli leib meie esivanematele. Veel tutvusime vana tuuleveskiga. Tuuleveski juures oli ka kirjaniku Juhan Smuuli, kelle sünnikodus muuseumi väljapanekud olid, kuju. Edasi saime näha ühte väga väikest ja armast vanaaegset külakoolimaja, kus oli üks klassituba, köök ja õpetaja eluruum. Muidugi oli klassitoas vana harmoonium, väike tahvel ja vanaaegne maakaart. Päeva lõpetuseks toimus väike viktoriin, mis aitas värskendada äsja kuuldut ja nähtut.
Suur tänu muuseumi pererahvale, kes meid võõrustasid ja lõbusa pillimänguga kodu poole saatsid.

Vanasõnu leiva tähtsusest:

Parem aganane leib kui tühi kõht.
Amet ei küsi leiba.
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.
Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga.
Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba.
Mida kibedam töö, seda magusam leib.
Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan.
Parem paluke leiba kui paha sõna.
Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga.

Allikas: www.folklore.ee

Mõned teated.

Homme, reedel, on tunnid Eiklas algusega kl 9.00 Selleks võtta kaasa loodusõpetuse, eesti keele ja matemaatika töövahendid. Koju saab peale sööki. Palun vanematel lugeda e-posti. Seal on veel mõned teated, millele ootan vastust. Teisipäeval, 13. okt. kl 19.00 on lastevanemate koosolek.

Täna on rahvusvaheline loomakaitsepäev

Selle päeva puhul soovitan teil vaadata multifilmi "Kolmekesi Prostokvashinos". See on südamlik film poisist, keda kutsuti onu Teodoriks ja kes otsustas hakata koos kassi ja koeraga elama Prostokvashino külas. Kahjuks on film vene keeles. Et kõigest aru saada, paluge oma vanemaid filmi tõlkima. Usun, et seal leidub ka nendele mõni õpetlik iva.
4. klassi lapsed, vaadake üle oma lugemissoovitused. Kas tuleb tuttav ette?
Filmi 2. osa võib näha SIIT.
Ja kui tahate teada, kuidas lugu lõpeb, siis vaadake ka 3. osa SIIT.

Lavale on astunud sügis.

Kohtume esmaspäeval Eiklas!

Teie õpetaja Rita.

23. septembril kell 00.18 saabub meile sügis.

ÜLE AASADE SÜGIS ASTUS.
ROOSTES VÕTI TAL RINNATASKUS.
SUVE UKSED TA KEERAS LUKKU,
KONN JÄI UNISEKS, SIIL JÄI TUKKU.

Helgi Muller

Täpsemat seletust sügise saabumise kohta võid lugeda SIIT.

1. KLASSIS SOOVITAN LUGEDA

4. klassis soovitan lugeda