Advendiaeg on ootuse ja rõõmuvalmistamise aeg.

Igal aastal süütab keegi
kuusel küünlad, mille leegid
toovad vaikset jõulurahu.
Ja su südamesse mahub
korraga nii palju head,
et seda jagama sa pead.

Kadripäeva kommetest.

Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi.

Kadripere
Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms. valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi.

Kadrihaned ja muud loomad
Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes on välimuselt ja käitumiselt üpris sarnased jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on esmakordselt haneksolija tõstetud kaevukoogu peale.
Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel.
Loe veel SIIT.

Õpime mängides

Üks paatide võiduajamise ja peastarvutamise mäng 1. klassile. SIIT

4. klassile harjutamiseks üks mõõtmismäng

SIIT

Laske mardid sisse tulla, marti, marti...

Mardisandiks käimisest

Mardisantideks käisid peamiselt mehed, kellest mõned olid naisteks riietatud, et pärast mardipulmi pidada. See oli meeste püha. Mardisantide näod olid tahmased ja valevurrud ees, kasukad pahempidi seljas. Polnudki aru saada, kes poiss, kes tüdruk.
Vitsaga löödi vastu akent ja tehti hirmsat häält. Esimart luges ukse pealt

Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kaugeelta,
mardi küüned külmetavad,
mardi varbad valutavad.

Perenaine laskiski mardid sisse. Mardid olid hirmsate nägudega. Nad tantsisid ja mängisid. Martide saabudes algas toas möll ja kilkamine ning mõistatuste mõistatamine.

Mardiisa sõitis ratsahobuse seljas suure trampimise ja hirnumisega. Hobuseks oli tal LUUD, mille ümber oli ta sidunud valgest paelast valjad ja ohelikku hoidis ta pihus. Ise istus ta kaksiratsi luua seljas ja tema selja taga käis valge hobusesaba üles alla viuh-viuh. Sabaks oli linapeo. Mardiisal oli kasukas seljas ja habe ees. Mardiemal oli ilus punaste nööpidega must mantel seljas, punase otsaesisega tanu peas ja mustast siidist näokate silmade ees. Lastel olid pahempidi kasukad ja papist näokatted ees. Siis hakkas üks martidest suupilli mängima. Tantsiti polkat. Martidele pakuti karaskit ja lihapätsi. Siis küsisid mardid andeid:

Perenaine peenikene,
otsi mardile osada,
katsu mardile kalada.
Mart ei taha lambalihada
ega lahja lehmalihada.

Perenaine tõi neile toiduaineid lihast õunteni, vahel isegi liigsed mardihaned said kaasa, aga ka maiustusi, mett, pähkleid, kommi. Peremees pakkus õlut. Siis küsiti laste järgi, kontrolliti nende lugemisoskust loeti "kas on linnukesel muret". Anded said mardid enne laste loetamist kätte. Kui lapsed hästi lugesid, said nad Mardi käest kommi.

Siis istus mart hobuse selga trampis ja hirnus ja kaapis jalga minema minnes. Sooviti vilja- ja karjaõnne ja lauldi endid minema.

2. novembril on hingedepäev

Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. See on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid. HINGEDEAJAST LÄHEMALT
Hingedepäeval süütame küünlad koduakendel ja kalmistul lahkunute mälestuseks.
Surnuaiad on siis valgust täis põlevatest tulukestest.

Rahulikku hingedepäeva!