Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi.
Kadripere
Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms. valmistatud nukk, kes külas pissis (viljakusega seotud tava) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis liituda loomamaskides tegelasi.
Kadrihaned ja muud loomad
Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes on välimuselt ja käitumiselt üpris sarnased jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on esmakordselt haneksolija tõstetud kaevukoogu peale.
Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel.
Loe veel SIIT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar